"Karske reede"

Oli tihe nädalavahetus!

Reede õdangu kogunesid Ihv ja Filipp ja Norton mu juurde ning hakkasime krunti laduma. Ladusime-ladusime ja siis oli aeg seada sammud takso peale, mis meid von Krahli nimelisse pessa viis. Erinevalt tavapärasest, jõudsime kohale suisa pool tundi enne seti algust. Seega oli veel aega atra seada ja juua ääretult halba õlut, mis väidetavalt oli saku originaal ja tuli vaadist ja maitses väga halvasti. Võeh. Siiamaani ei taha meenutada. Aga siis läks kontserttegevus lahti ja tuju muutus kohe ultraks. Esimesena astus üles ammune lemmik Agent M ja seda uue preilnaga mikri taga. Tüdrukus on potentsiaali, kuigi esimene live, uuena pundi eesotsas, jäi pisut krobeliseks. Suurim põhjus ilmselt vähene esinemiskogemus ja väike kartus, mis hinge kriipis. Ära karda - ei olnud halb! :) Üllatusena tuli see, et väga palju tehti tuttuusi lugusid. Hea, et ei ole jäädud vaid vana kraami kaverdama.
Ja siis Kosmikud. Hea nagu alati, puhas kuld. Vana on fantastiline kitarrist. Väga meelis.
Kuna kell ei olnud kaugel, siis sättisime sammud Depeche Mode baari, kus keegi meist polnud varem käinud. Istusime, kuulasime head muusikat (seal halba ei lastagi. üldse!), vestlesime päevapoliitilistel teemadel ja larpisime alkoholi sisaldavaid kergemaid jooke. Peale mõningast aja kulgu suundusime Kuku klubisse, kus rahvast oli oluliselt rohkem kui inimesi, kuid see-eest maitses külm saku hele imehästi. Viie paiku hakkasin väsima ja läksin koju pikutama, sest järgmine öö tahtis ka natuke oma osa juba ette saada.

Lauba oli siis järjekordne istung Rock Cafe's. Üles astusid ühiskonnakriitiline punk-punt Kurjam ja Metsatöll, kes esitles oma uut plaati. Nii imelik, kui see ka ei olnud, siis sai jälle kohale jõutud pool tundi varem. Tea kas see hakkab juba harjumuseks saama? Kurjam oli sitaks hea, ajasid korra loo sassi, nagu peab ja kõik sujus. Meeldis, raisk!
Metsatöll on minu jaoks liiga steriilseks muutunud - kõik on puhas ja viimse detailini paigas. Tabasin end ketserlikult mõttelt, et kui Markuse asemele Lauri laulma panna, siis oleks see punt vokaalselt vähemalt poole parem. Kuna väss oli peal, siis viimase loo ajal kaapisime palitute järele ja otse koju. Kolmest. Vara õhtale.

Soome,Soome - perkele Soome ma tahan sinna saada

Viimasest seitsmest päevast sai viis oldud üle lahe. Oli ütlemata lahe!
Reede omuku tõmbasime juba 6:45 (haige värk!!!) sadamasse ja koperdasime laevale. Selline varajane ärkamine on minu jaoks sama mõnus kui jalaga munadesse. Tõeliselt vastik. Aga merereis läks rahulikult puhvetis istudes ja hommikusööki manustades. Edasi bussi peale ja lääne poole ajama - kalavetele. Koht ise asus ca 175 km Helsingist. Bussis tõmbasime rummid ja koolad mängima. Noh et poleks raske reisida. Vahepeal pidime ka väikese merereisi tegema, siis veel bussi ja siis veel üks merereis. Kohal! Siis kõht täis, riided selga ja igatahes - merele! Spinningud kaasa ja kala jahtima. Läksime kahe paadiga, üks kohalik maja/saarevaht ja teises niisama viis joodikut. Alul olime koos teistega, ent siis tüütas ära ja rebisime omaette saarte vahele minema. Ja oh imet, kohe saime ka esimese haugi kätte. Ei midagi erilist, aga selline kilo-poolteist. Vahepeal võtsime viina. Ja õlut. Oli meeleolukas. Ühel ülesõidul järsku kakkus paadil hoo maha. Mingi kuradi madalik/kivi jäi alla. Juhtub. Kruvi oli natuke kõver ühe laba pealt. Sama tegevus jätkus paar tundi, siis hakkasime tagasi minema, saarele, kus ootasid öömaja ja saunad.  Saime veel paar ahvenat ka. Lasime kena hooga ja siis järsku lendas üks tüüp selili paadi põhja. Olime kogemata madalikule kütnud. Kruvi nägi sama hea välja, nagu poksija nägu pärast kaotatud matši. Oijahh. Tuju läks natuke maha, kuid see-eest jätkasime olematus tempos kaini. Elus. Lõpuks tuli välja, et kindlustus maksab. Oleks kurat seda teadnud, oleks paadi ribadeks sõitnud:) Tegelt muidugi ei oleks, aga mure hajus. Õhtasöök sisse ja põhitegevuse juurde. Alkohol, saun, loba. Kuna kaks naest käisid saunas, siis meie sinna jõudes oli see juba täiesti maha jahtunud. Tegime tule alla. Suitsusaun. Otsisime, mis me otsisime, aga kriskasid ei leidnud. Need mis silma jäid olid kõik avali, aga saun ei tõmba noh. Lõpuks jooksime küünlaga ümber ahju ja avastasime, et korsnta sisse käib selline litri-kujuline seib väikese hingega. Poole tunni pärast sai sauna minna juba:) Kapp oli õlut täis (100 pudelit) ja nii see jutuvada seal veeres. Järgmisel hommikul ei viitsind enam keegi merele minna, lakkusime niisama õlut, käisime saarel jalutamas ja seeni piilumas ja siis lõunast päälinna poole tagasi. Konn mängima muidugi bussis. Et poleks ebamugav sõita. Kohale jõudes hotelli nimed kirja ja puhvetisse kaljale. Aga kaua ei saanud istu, sest ees ootas Soome MV jäähokis. Uskumatu lugu, aga pealt vaatas 92XX inimest. Hartwall Areena oli üle 50% täis. Ja ei saa salata, oli muljetavaldav. Igatahes. Peale hokit läksime prassima. Istusime hotelli all ja siis läksime linna pääle kah. Õgisime mingis Hiina resturaanis ja siis öökluppi. Ahjaa. Viimasel ajal väidetakse, et Eesti hinnad on samasugused kui Soomes. Ma jälle väidan, et need inimesed pole Soomes käinudki. Ja et Soome naised on koledad! No ei ole raisk. Ööklubis kanna ikka hoolt, et naaskel nina püsti ei ajaks, eksole. Kohalikud kaunitarid eelkõige, aga ka asiaadid ja mõned mudakoonlased. Huhh!
Pühaba õnneks sai koju tagasi, kuid ega see polnud veel kõik, sest kolmapäeva hommikul pidi tagasi minema. Ja sedakorda veel kaugemale põhja. Laev jälle 7:30 (appi!), siis taksoga raudteejaama, rongiga Lahtisse ja sealt autoga Jyväskyllä messile. Olgem ausad, käisin seal linnas nüüd teist korda. Esmakordselt 21 aastat tagasi. Ja ma ei mäletanud mitte kui midagi :) No mis sa teed. Aga hindadest kah - poolik õllepurk maksab sealmaal häbitundetult ca 2,5 € per tölkki - poes. Ebareaalne. Puhvetis 5-7 juuri. Päeval vaatasime messi, õdangu jälle restoran. Torero nimeks. Lammas oli hea, kuid mitte niutsuma ajav. Peet joodav ja pähe hakkav, kuid ikkagi maandusime õllekas lõpuks. Ning peale seda, kui kõik kohaliku rassi esindajad olid magama läinud, leidsid Eestimaa pojad jõudu, et minna hotelli alla diskoteeki, kus noored tudengid mässasid. Jälle oli vahva. Tüdrukud, viin ja vali muusika. Muide Soomes olevat mingi seadus kohe, mis ei luba kangemat koksi baaris segada kui 4cl + mahl. Seega me ostsime kogu aeg sellise morsi ja ühe pitsi teravat kõrvale. Siis koksi pealt lonks ära ja terav juurde. Siis sai normaalse tugevusega rüüpe. Neljast magama, enne MäkToonaldi juurest veel läbi muidugi. 9:00 äratus, mess ja sama teed pidi tagasi. Raske oli. Aga tore:)

Eeeeestiiii! Maaaaiiillmaameeeisteeerrr!!!!

Joppantoonijo!!!

Eile läksin paari sõbraga õlut võtma ja futboliiti põdema. Ja kas sa tead mis juhtus? Teist korda jutti võitis Eesti põhja-hiiri! Hvaking anbeliivebäl! Ja ära sa ütle, et selline asi ei aja rüüpama. Esimesel poolajal võtsime kurvastuseks ja teisel ka, kuni mäng muutus. Seis siis. Ja viin oli kohe nii magus kui allikavesi. Ai kui hea. Ma pole siukest melu veel puhvetis näinudki. Ja enne mängu seisti püsti, lauldi hümni. Vägev! Pärast kaapisime kohe hooga Vallikasse. Seal oli nii hea nagu alati. Aga kuna ikkagi oli pidupäev, siis läksime Kuku klubisse tantsima ka. DJ keerutas igihaljaid viise.Esimeseks soovilooks võtsime Boney M-i Belfasti! Tundus asjakohane sel ööl. Kukus mulle muidu meeldib. Välja arvatud see rülge fakt, et pileti eest raha küsitakse. Mingi hetk aga sai mõõt täis ja taarusin kodu poole. Kuna toiduplatsil oli sama palju rahvast kui keskerakonna tööbörsil, siis pidin mööda Kentmanni uulitsat kebabi-putkani matkama, et süvva saada. Natsa tilkus sousti kuuereväärile ja teksadele ka. No mis sa kostad või kus sa pistad. Aga muidu üldises plaanis tuleb rahul olla. Nüü teisiba statale ja hoiame aga pöialt serblaste vastu. Igatahes!

Maailma parim laul täna!

Tahtsin seda lihtsalt oma kahe-kolme lugejaga jagada. See on selle suve parim saadud kontserdielamus üldse.

Varsti algab suvi!

Noh mõnel võib-olla juba on, aga minul alles algab. Puhkus! Ja FESTIVAL!!!
Kaks kuradima päeva peab veel orjama ja siis saab juhtme kaheks ja pooleks nädalaks seinast välja tirida. Viis neist kavatsen lihtsalt molutada Peipsi ääres saunatades ja pikutades.
Aga suve suursündmus on kahtlemata Sziget Festival. Ootan juba üsna kannatamatult.
Ma olen valmis - piletid on ostetud, lennuk peaks lendama ja Hilton ka bronnitud. Isegi kava tegin enese jaoks valmis. Suure ja pika. Kuna ma eriti suur melomaan pole ning ka meinstriim meeldib küllaltki hästi, siis lajatan kava siia välja kah. Kirtsutatagu nina, kui huvi on:)
Flogging Molly
Rise Against
Soerii & Poolek
Empire of The Sun
Interpol
The Bloody Beetroots Death Crew 77 
Motörhead
Pulp
Suicidal Tendencies
Hurts
Ben L’oncle Soul
Francis International Airport
La Roux
Ismo Alanko & Teho
Helloween 
Kasabian
Crystal Castles
Judas Priest
The Chemical Brothers
2manydjs
Bomb The Bass
Skunk Anansie 
The Haunted 
Trentemoller 
Peter Bjorn & John
Deftones
The Prodigy 
Turbostaat 
The Sorrow
Hadouken! 
Superbutt
Ektomorf
Kaiser Chiefs
Triggerfinger
For a Minor Reflection
Gogol Bordello
The National
Manic Street Preachers
Marina & The Diamonds 
Go Back To The Zoo
White Lies 


Oijah!!! on vast pikk nimekiri. Kahjuks siin on juba 3-4 punti peaaegu samade algusaegadega, nii et kui esimene on liiga hea, et edasi liikuda, siis jääb tagumine nägemata või näeb lõppu. Aga see selleks, ma ei muretse!

Homme - RABAROCK!!!

Ferrari-inimesed.

Istun mina rahulikult Modena-nimelises Itaalia väikelinnas pizza-urkas. Päike paistab, ilm on ilus. Vein paitab kõrisoont ja teeb tuju heaks. Kuna kellaaeg on alles varajane, pool kaheksa õhtul, siis moodustavad kogu sõõgikoha külastajaskonna vaid viis inimest, sest kohalikud saabuvad hiljem sööma. Meie laudkond kahekesi, üks Eesti ema oma ca 12 aastase lapsega  teises otsas ja asiaadist naisterahvas. Ja siis siseneb noorpaar punases - Ferrari-värvi rõivad seljas, polosärgi kraed uljalt üles tõstetud. Meesterahval käes Ferrari punane vihmavari. Istuvad meie kõrvale lauda ja saavad ettekandjalt menüüd. Kohe on aga blondiinil punases mure "Ju tõunt häv menjuus in Ingliš?". Ettekandja vabandab ja ütleb, et jah, kahjuks vaid itaaliakeelsed, kuid lubab, et järgmiseks korraks on ka inglisekeelsed olemas. "It is veri tiffikült tu ooder samsing, if evrising is in Itälian!" Küsib siis mõne asja kohta täpsustusi ja kordab oma paar korda üle veel: " Ui vant samsing lait!" Suurema salatipakkumise peale, kus ka liha ja muna, arvab ta, et see on siiski liiga kange ja tahaks ikka midagi "laiti". Tellivad siis lõpuks suure sõja peale kohaliku singi meloniga ja midagi veel. Siis heliseb plondiini Ai-Fõun, mis loomulikult on pakitud punasesse Ferrari-kotikesse. "Kuule me oleme mingis kohas, istume ja võtame midagi süüa. Me olema räigelt näljased, sest pole päev otsa süüa saanud ja siin on mingi püha ja sellepärast on kõik kohad alles poole kaheksast lahti ja kuskil pole süüa saanud. Kuule ma võin sulle koordinaadid saata, kus me täpselt oleme, aga me võtame siin midagi kerget ja siis saab pärast seal hotellis normaalset sööki, kui seal see restoran lõpuks lahti tehakse, aga praegu peame küll midagi võtma, sest kõik kohad on siin kinni olnud terve päeva ja süüa pole üldse saanud."
Siis oli õnneks jupike maad vaikust ja vaid paar fraasi kriipisid kõrva: "Einoh 170 ma saan oma Ländkruiserist kah kätte, kui pikalt vajutada, aga see pole ikka see!". Siis toodi arve ja plondiin oli menüüst loomulikult kõik sendipealt kokku arvutanud ja 1,50€ oli arve suurem. Siis tuli teine ettekandja neile seletama, et neil on see kombeks ja seaduseks ja see on ka menüüs kirjas, et teenindamise tasu ja nii edasi. Pikk arutelu...
Jube raisk. Sellistel hetkedel on nii piinlik, nii et kui ettekandja oleks küsinud, kust me pärit oleme, siis ma oleks oma Eesti päritolu maha vaikinud. Päriselt kah.
Kurat kui sa ikka reisile lähed ja nii tuhm oled, et midagi ei jaga, siis loe natuke, tee eeltööd. Võta sõnastik kaasa või midagi sellist. Uuri kohalike kommete kohta. Või siis piilu arglikult ringi, observeeri, kogu teadmisi ja katsu sulanduda. Aga ei - kaagutame ja laiame.