Rattasõit on ajavõit!

Nonii! Rattaralli edukalt jälle seljataga. Ei kukkunud ega midagi. Alguses oli küll paar kohta üsna rasked, kui grupp katki läks ja tuul ulus kurjalt, kuid 10-15 kilomeetri pärast läks asi paremaks. Siis sai juba täitsa sõita ka. Ilm oli ilus, kui mitte arvestada rattasõidu jaoks sobimatut tuult. Järgmisel aastal igatahes jälle sadulasse ja nii. Sel aastal läks nii, et treenitud sai nelja korra peale kokku 73 kilomeetrit ja Rattaralli ise oli 71km. Nii et nüüd sai kohe duubeldatud kilomeetrite arvu. Kodanik Kalle, kelle arvutusmasinat ma praegu kasutan, on veel ilmselt rajal. Kui peagi peaks peremees kah koju jõudma. Ma panin juba Leili küdema ja luristan esimest pilkunaadi igemesse. Küll on hea. Kase panin kah likku. Siis hea Leili manu sellega endal üle turja tõmmata. Pilkut on õnneks kapis veel. Ja Sassi. ja veel üht-teist. Peab maitsma.

Tehnika areng.

Pehmelt öeldes on see kiire. Ma nägin esimest korda arvutit vist üheksandas klassis. No ja kaasaegne inimene nagu ma olen - ma blogin. Rongist. Telefoniga!:-oKes oleks võinud seda kunagi aimata? Mina kül l mitte. Samal ajal saab telefonist muusikat ka kuulata! Hetkel mängib Onu Bella ''Koolis on vahva''. Kunagi mul oli kassett-pleier ka. Elu on ikka imet täis. Aga muidu sõidan Tartusse. Homme on Rattaralli.

Jalgpall on ümmargune.

Jõle ammu pole midagi kirjutanud. Elu on igav noh. Midagi ei toimu. Mineva reedel sai siiski käidud vutti vaatamas Alehopp Areenil ja samamoodi ka eile. Eesti ilm on imeline. Kui reedel oli ca +20, päike siras ja lind laulis, siis eile oli heal juhul mingi +9, vihma sadas ja tuul ulus. Aga kuna Horvaatia vastu, kes on hetkel maailma edetabelis teadupärast suisa kümnendal kohal, suudeti viik võtta, siis tuleb ju tulemuse ja staadionile minemisega iseäranis rahul olla. Eile muidugi ei saanud järelpidu pidada, kuid see-eest oli see reedel üsna vahva. Laupäeval oli ikka päris raske end 11 tuuris koikust välja vedada. Soomlased said 73 aastase vaheaja järel esimest korda meie käest pähe ja see on ikkagi saavutus omaette. Ka Lätiga seotud samalaadne needus sai ju mõni aeg tagasi samuti murtud. Seega kõik ei ole veel ju kadunud.

Täna hommikul helistati ja kutsuti järgmiseks nädalaks Soome AC/DC kontserdile. Keeldusin viisakalt, rahalistel põhjustel. Muidu ilgelt tahaks minna. Aga ei saa, nagu ütleb üks tuntud laulurida. Muide maailma parima Budapestis augustikuu teisel nädalal toimuva festivali alguseni on jäänud vaid 76 päeva! http://www.sziget.hu/festival_english/?language=en

Pühapäeval on rattaralli. Loodan kukkumata läbida. See on ülim eesmärk. Ajaliselt oleks vahva mahtuda limiidi sisse. Olge tüüned!

Külm Lõuna-Euroopa

Lendamine on nagu lotovõit. Šansid elusana alla jõuda tunduvad olevat täpselt 50/50. Seekord läks hästi. Neli lendu elasin üle. Võõrsile suunal muret polnud - oli üsna korralik joove. Lolli peaga jäin aga lootma, et CSA nimeline firma pakub ka tagasilennul tasuta õlut ja veini ning esimene suts Madridist tuli lennata Prahani puhtalt pohmaka-aurude pealt. Loomulikult loksutas ja õõtsus nii et vähe polnud enne maandumist. Praha lennujaamas klaarisin kohe vea ära ja lasin mõned kaljad lipsu taha. Kujundlikult muidugi, kes see loll lipsuga puhkamas käib. A siis oli juba Prahast Tallinnani ka lennukis kord majas ja sai jälle Gambrinust võtta. Ja ei loksutanud ka enam :)
Madrid iseenesest on üks igavesti suur linn. Ja külm kui taeva eeskoda. Kui kodust lahkudes oli temperatuur juba ligi 25 kandis, siis seal oli paar päeva +14 üldse. Viimasel päeval keris vast 20 alla ära end.
Linnaturism pole ikka midagi väärt. Vaatad majad ära ja lakud edasi. Ei saa ikka miskit looduse ja selle imede vastu.