Hea lugeja. Peab ette ja taha vabandama, aga mitte pole olnud mahti kirjutada.Kui rõvedalt aus olla, siis ega pole eriti sündmuseid ka olnud, millest pajatada. Paar muhedat jalkamängu, kus Eesti ei kaotanud ja ega muud meenugi. Üks kuradi pikk ja sündmustevaene talv on olnud. Nüüd vist hakkab looma. Veed vulisevad. Süda kutsus kontserdile. Seadsime sammud Tapperisse, olin seal esmakordselt. Nii omavahel öeldes, siis tegemist on ikka paraja urkaga. Aga pole hullu ei. No Big Silence andis üle hulga aja jälle kontserdi ja patt oleks olnud seda vaatamata jätta. Rahvast oli sellise bändi kohta väga vähe. Mine tea, kas meediakajastus oli nõrgapoolne või koht kauge, igatahes oli minu silma järgi alla 200 inimese. Aga sett ise oli vägev nagu ikka. Isegi ajusaagim oli laval. Vanema daami kohta päris kena raamiga, ei saa salata. Kae videost järgi. Kvaliteet muidugi selline nagu ta on - telefonine.
Peale konsat õnnestus läbi häda ja ussi emmi üks takso saada ja sellega maanduda ollika ette muidugi. Valli ootas. Aeg seal möödus kenasti, jutt veeres ja kali libises. Et süda läikima ei hakkaks, tegime vahepeal natuke kalvadosi kah hinge turgutamiseks. Mingi kolme paiku aga vilgutati tulesid ja saadeti meid uulitsale. Dubliner oli ka juba kinni. Õnneks Karja Kelder päästis päeva. Istusime veel natuke ja kuskil peale nelja tahtsid sealsed töötajad kah koju kotile minna. Käisime veel Toiduplatsilt läbi ja kah taksoga koju. Oli meeleolukas.
