Potentsiaalne ohver.

Rüüpan mina reedel rahulikult Valli baaris viina ja röögin lõõtsmoonikuga igihaljaid viise kaasa, kui äkki käib siuke kärgatus ja kõmakas, et seinad värisevad ning pillimees kukub pea et perseli põrandale.
Aga algas kõik hoopis kenamini. Iff ja Silvi ootasid Troikas ning pidasid mind möödund juubeli puhul väärikalt meeles, kinkides mulle kena A2 formaadis pildi! Pilt on tehtud eelmisel suvel Ungarimaa laululaagris ja ma olen selle peal koos ühe prantslannaga. Miskipärast kutsuvad teised teda neegeriks. No ja pildi allanurka oli kenal rohelisel taustal kirjutatud United colors of Benetton...
Kõht head külma viina täis liikusime siis Valli juurde. Elu kees ja kõik oli kena. Ja järsku siis selline pauk. Selgus et keegi koomik oli akna taha prügikasti mingi kuradima ilutulestiku raketi visanud ja see pani siukse kõmaka, et kast olevat kah veitsa katki läinud. Baaril olevat mingid turvaklaasid akendel ja seetõttu midagi katki ei läinud. Ma ise arvan, et tavaline klaas oleks sutsti kildudeks läinud.
Igatahes lõõtsmoonikul käed veel veerand tundi värisesid, enne kui ta sai uuesti pillile hoo sisse tõmmata. Kuradi värdjad raisk!
Aeg muidugi läks omasoodu edasi ja peagi hakati sulgema. Seetõttu oli vaja seada sammud Rockstarsi. Seal hakkas juba pimedaks minema, ajasin paari tüdrukuga juttu, kes olid eelpoolmainitud kingitusest liigutatud. No ja lõpuks keegi töötaja koputas õlale ja ütles, et ega püsti ka väga ei ole lubatud magada. Mis seal siis ikka. Läksin koju. Läbi tuisu.
Hommikul ärgates oli selline tunne, et olen selle kuradima pildi vist ära kaotanud. Aga siis suure pingutuse peale meenus öö ja kodutee. Tugev tuul, mis rebis kilekoti taiese ümbert ära ja võitlus, et seda pilti mitte purjena kasutada, vaid tuulele alla suruda. Koridoris oli alles siiski!:)

Green Christmas elab jälle!

Eelmisel laubal sai kannel ja Tiugu (Norton ja Ants) kaasa haaratud ning Rockverre köetud. Peale paariaastast pausi pandi festivalile Green Christmas juhtmed külge ja hakati parameedikute poolt elustamiskatseid tegema. Algus ei tundunud soodne. Palju oli virinat, et ainult kohalikud pundid ja muu sellina kärsa kärbumise ja külmunud maa jutt. Tegelikkus aga osutus oluliselt paremaks, sest üritus müüdi välja! Tõele au andes oli pääsmeid vaid 500, kuid iseenesest saavutus seegi.
Ja ma ütlen - tasus käia! Ma polnud mitut punti kunagi kuulnudki, nägemisest rääkimata. Ja kuigi ajakava oli tihe, siis õnnestus kõiki bände näha-kuulda. Keda rohkem, keda vähem, kuid igast ühest midagi.

Alustas natuke peale kuut juba HORRICANE. Minu jaoks natukene liiga käre laulustiil, aga muidu hea. Esimest ja seni ainumat korda olin neid näinud viimasel sama nimega toimunud üritusel.
Järgmisena AIRHEADS - Ants ütles kohe, et kõlab nagu Blink 182 (vms). Eks ta siuke kolledži-pungi laadne asi oligi. Mitte halb, aga ei midagi mulle.
ROHELINE SAMET - mingi tüdruk laulis mõne pilli saatel. Kaks lugu ja piisas aru saamaks, et rohkem pole mõtet enda aega kulutada.
NEVESIS'ega oli esmakohtumine selle suve Rabarockil. Positiivne elamus ka seekord, väga hea asi. Laulja lubas pärast kontserti asju arutades, et lähevad jaanuaris stuudiosse ja plaati on oodata aprillis-mais! Ootan huviga.
BETAERTH on Rakvere kohalik punt, ei oska midagi head-halba kosta, said hakkama aga pole minu stiil. Samas neil oli palju gruupisid kaasas, kes publikut bändi kleepsudega kenasti üle kleepisid. Igati tänuväärt turunduskanal.
PAHA POLLY tuntuim laul on ilmselt see, kus mina olen Tartu ja sina Tallinn. Niimoodi õlle kõrvale kuulata täitsa kannatab. Ei ole hullu.
DRAMAMAMA on hiljutine tuttav, sest soojendasid Rival Sons'i (hea kraam!) Rock Cafes mõni aeg tagasi. Mõlemal korral meeldis väga. Tüübid oskavad väga hästi pille mängida ja esineda. Soovitan kõigil nad üle vaadata, kui võimalus on.
NUMBER Ö - räpp-punk? Nende hitt "mis eile juhtus?" on raadioski kajastust leidnud. Üldiselt jätab külmaks.
SHIRUBI IKAZUCHI soojendas Hurts'i. Mulle ei meeldi. Aga ma ei ütle kellegi kohta, et halb oleks. Lihtsalt teine teetass. Või vale õlu vms.
Ühena peaesinejast reklaamitud EWERT AND THE TWO DRAGONS ei paku mulle ka midagi. Ma võin neid kuulata, aga ei võta põlve võnkuma. Samas paljudele meeldib.
REVOLVER - meeldiv üllatus. Hoogne ja rütmikas. Aplaus.
Peo lõpetas KOSMIKUD, kelle sett kestis umbes kolmeni. Ainult kiitus taas.

Toimus kogu värgendus Rakvere teatri ruumes. Kolmel laval - rahvamajas, väikeses saalis ja teatri kohvikus (võis ka natsa viltu minna mõni nimi). Täitsa muhe oli kahe maja ja kolme lava vahel pidevalt vantsida, et kõigest osa saada. Ainukesed puhkehetked kõrvadele olid WC külastused:) Õlu maksis 2€, inimesi oli täpselt parasjagu sellel minifestaril ja järjekorrad ei tekitanud kusagil pingeid, sest neid peale kohviku kuskil mujal polnudki õieti.

9 tundi rokki ja rolli jutti!!! Suur kummardus (maani) korraldajaile ja kui järgmisel korral asi toimub, olen kindlasti kohal.

"Karske reede"

Oli tihe nädalavahetus!

Reede õdangu kogunesid Ihv ja Filipp ja Norton mu juurde ning hakkasime krunti laduma. Ladusime-ladusime ja siis oli aeg seada sammud takso peale, mis meid von Krahli nimelisse pessa viis. Erinevalt tavapärasest, jõudsime kohale suisa pool tundi enne seti algust. Seega oli veel aega atra seada ja juua ääretult halba õlut, mis väidetavalt oli saku originaal ja tuli vaadist ja maitses väga halvasti. Võeh. Siiamaani ei taha meenutada. Aga siis läks kontserttegevus lahti ja tuju muutus kohe ultraks. Esimesena astus üles ammune lemmik Agent M ja seda uue preilnaga mikri taga. Tüdrukus on potentsiaali, kuigi esimene live, uuena pundi eesotsas, jäi pisut krobeliseks. Suurim põhjus ilmselt vähene esinemiskogemus ja väike kartus, mis hinge kriipis. Ära karda - ei olnud halb! :) Üllatusena tuli see, et väga palju tehti tuttuusi lugusid. Hea, et ei ole jäädud vaid vana kraami kaverdama.
Ja siis Kosmikud. Hea nagu alati, puhas kuld. Vana on fantastiline kitarrist. Väga meelis.
Kuna kell ei olnud kaugel, siis sättisime sammud Depeche Mode baari, kus keegi meist polnud varem käinud. Istusime, kuulasime head muusikat (seal halba ei lastagi. üldse!), vestlesime päevapoliitilistel teemadel ja larpisime alkoholi sisaldavaid kergemaid jooke. Peale mõningast aja kulgu suundusime Kuku klubisse, kus rahvast oli oluliselt rohkem kui inimesi, kuid see-eest maitses külm saku hele imehästi. Viie paiku hakkasin väsima ja läksin koju pikutama, sest järgmine öö tahtis ka natuke oma osa juba ette saada.

Lauba oli siis järjekordne istung Rock Cafe's. Üles astusid ühiskonnakriitiline punk-punt Kurjam ja Metsatöll, kes esitles oma uut plaati. Nii imelik, kui see ka ei olnud, siis sai jälle kohale jõutud pool tundi varem. Tea kas see hakkab juba harjumuseks saama? Kurjam oli sitaks hea, ajasid korra loo sassi, nagu peab ja kõik sujus. Meeldis, raisk!
Metsatöll on minu jaoks liiga steriilseks muutunud - kõik on puhas ja viimse detailini paigas. Tabasin end ketserlikult mõttelt, et kui Markuse asemele Lauri laulma panna, siis oleks see punt vokaalselt vähemalt poole parem. Kuna väss oli peal, siis viimase loo ajal kaapisime palitute järele ja otse koju. Kolmest. Vara õhtale.