Rüüpan mina reedel rahulikult Valli baaris viina ja röögin lõõtsmoonikuga igihaljaid viise kaasa, kui äkki käib siuke kärgatus ja kõmakas, et seinad värisevad ning pillimees kukub pea et perseli põrandale.
Aga algas kõik hoopis kenamini. Iff ja Silvi ootasid Troikas ning pidasid mind möödund juubeli puhul väärikalt meeles, kinkides mulle kena A2 formaadis pildi! Pilt on tehtud eelmisel suvel Ungarimaa laululaagris ja ma olen selle peal koos ühe prantslannaga. Miskipärast kutsuvad teised teda neegeriks. No ja pildi allanurka oli kenal rohelisel taustal kirjutatud United colors of Benetton...
Kõht head külma viina täis liikusime siis Valli juurde. Elu kees ja kõik oli kena. Ja järsku siis selline pauk. Selgus et keegi koomik oli akna taha prügikasti mingi kuradima ilutulestiku raketi visanud ja see pani siukse kõmaka, et kast olevat kah veitsa katki läinud. Baaril olevat mingid turvaklaasid akendel ja seetõttu midagi katki ei läinud. Ma ise arvan, et tavaline klaas oleks sutsti kildudeks läinud.
Igatahes lõõtsmoonikul käed veel veerand tundi värisesid, enne kui ta sai uuesti pillile hoo sisse tõmmata. Kuradi värdjad raisk!
Aeg muidugi läks omasoodu edasi ja peagi hakati sulgema. Seetõttu oli vaja seada sammud Rockstarsi. Seal hakkas juba pimedaks minema, ajasin paari tüdrukuga juttu, kes olid eelpoolmainitud kingitusest liigutatud. No ja lõpuks keegi töötaja koputas õlale ja ütles, et ega püsti ka väga ei ole lubatud magada. Mis seal siis ikka. Läksin koju. Läbi tuisu.
Hommikul ärgates oli selline tunne, et olen selle kuradima pildi vist ära kaotanud. Aga siis suure pingutuse peale meenus öö ja kodutee. Tugev tuul, mis rebis kilekoti taiese ümbert ära ja võitlus, et seda pilti mitte purjena kasutada, vaid tuulele alla suruda. Koridoris oli alles siiski!:)
Blogjobi suur giveaway!
10 years ago
No comments:
Post a Comment