Elu on rööbastes.

Jajah! Nii see on. Laupäeval ja pühapäeval sai ikka kalja võetud ja eile ja tänagi pisut, küll on ikka hea. Ja eile sai üle hulga aja suusa alla. Kerge ta ju polnud, sest vabastiil on saadanast, aga Veerpalu klassikalise distantsi läbisin ikka läbi nutu ja hala. Pühapäeval on plaanis Viru maratoni väiksem distants läbida. Treeningu mõttes muidugi, et Tartu Maratonil päris surm suus juurde ei tuleks paari tunni pärast.
Aga raisk nüüd on jälle hetkel -18,6 akna taga ja tundub, et paar päeva saavad suusad kapinurgas niisama kiheleda. No see selleks.
Plaan on järgmisel neljapäeval kogu see pakane ja muu pask selja taha jätta ja nädalaks Tenerifele lebosse tõmmata koos sõprade-tuttavate ja nende naiste ja lastega. Ega see head ei tõota, sest kõigile maitseb. Ühtlasi tahaksin reklaamida siin sellist suurepärast jooki, mida tuleb Kanaari saartel alati juua ja kaasa tuua - Arehucas D'Oro. Jääd ja sidrunit ja kokakoolat juurde - nagu komm! Päriselt ka.
Olge musid!

Hallutsinatsioonid!

Neli päeva pole tilkagi õlut joonud. Ja tagajärjed on juba käes. Kaemused-nägemused-kaetused-peetused. Nimelt nägin täna öösel unes, et mu hea sõber SH (nimi muudetud) töötas ühes joogikohas baarmenina, kuigi päriselus on ta ühe virtuaalmeelelahutuse maaletooja. No ja räägin mina talle, et ei-ei, ma praegu ei joo. Tema aga nagu uni vastu, et noh - ühe Guinness'i ikka võtad. No ja kuidas sa ei võta ühte Guinness'i? Ikka võtad ju. Kallab tema siis välja, üsna kohmakalt, pudelist. Nii et pean teda vahepeal õpetama, kuidas see asi ikka tegelikult käib. No ja siis saan ma selle kaunilt vahutava, väikestest veetilkadest pärlendava nesteanuma enda kätte. Joon suurte sõõmudega. See on üks kuradima hea külm HELE õlu...

Keskerakonna ohver!

Kurat selline asi ajab ikka kaki päris korralikult mulksuma. Auto läks kildudeks ja puhtalt seetõttu, et keskerakondlikud peded, kes Revali linnaviletsuses tööl on, ei suuda teid niimoodi puhtaks lükata, et tavaline sedaan liikuma mahuks. Ühesõnaga lõhkus ikka lume tõttu põhja all üht-teist nii ära, et rahakotis haigutab nüüd seetõttu 5,5K-ne auk. Seakari!
Ja seepärast pole ka mitu päeva suusatama saanud minna, kuna puudub transport. On ahvid, ah?

Mure alkoholismi vohamise tõttu

Ma hakkasin kohe esimesel jaanuaril õlut tarvitama. Mulle kohe maitseb noh. Kuna oli vaba päev, siis lasin kohe kuus tükki lipsu taha. Teisel jaanuaril läks samamoodi viie õllega. No ja kui päris aus olla, siis neljandal ei võtnud midagi, kuna oma arust olin liiga palju juba selleks ajaks joonud. Ühesõnaga 17-nda jaanuari hommikuks olin 2010 aasta sees ära joonud täpselt 31 liitrit õlut. Võib-olla liitri rohkem, sest üks õhtu on pisut hägune. Aga kindlasti mitte vähem. Üleeile õhtul sai üheksa joodud. Ja mõned rummikoolad ka. Ja päev enne seda vähemalt 200gr vanalinna. Nüüd juba teist päeva pole tilkagi tarvitanud. Aga ma tean, et see läheb üle. Kui hästi läheb, siis pean nädalalõpuni vastu. Siis hakkab organism taas vedelat leiba nõudma. Aga muidu ma treenin parajasti Tartu Maratoniks, et läbida see oma isikliku rekordiga...