Eesti krooni matused.

Reede õhtul esinesid Rock Cafes Kosmikud ja Friday's Deal. Õigemini küll vastupidises järjekorras, sest esimesi me ei näinud. Ausalt öeldes ei olnud ka plaanis ja seega sai selle õhtune varasem aeg kodus veedetud. Põhiliselt ohtra Cuba Libre ja kahe sõbra seltsis. Tõukasime nii sama päevapoliitilist mula (mis ei vasta tõele), kuulasime taustaks paar DVD peal olevat kontserti ja vaatasime arvutist mõned head osad Sipelga 14 ja Wremja seriaale. Tehakse ikka häid asju :)






 Aga see selleks. Kohale jõudes oli Reedene Tehing just eelviimase loo kallal. Tegime mõned joogid veel ja siis poole ühe paiku Kosmikud alustasidki. Mis siin ikka rääkida - head nagu alati. Vana on mu meelest superlahe kitarrist ja Rajasaare vahva trummimees. Viimase poole kontserdist kaesin päris lava ees olles. Ülejärgmine inimene minust oli lugupeetud härra maestro Onu Bella isiklikult. Mingi hetk mingi ülipurjes tüüp hüppas talle ligi ja vanameister vehkis ta kätega eemale. No ja oligi varsti kontsert läbi. Otsisin sõpsid suitsuruumist üles ja Onu Bella oli ka seal. Võtsin siiski julguse kokku ja tänasin härra Maasikut hea ja hästi loetava raamatu eest. Seepeale õnneks Bella üldse ei pahandanud, viskas käe sõbralikult pihku ja tänas. Ning siis tutvustas mulle oma kõrval asuvat daami - proua Inge-Katrin Sarapuu. Ma pole juba kaks päeva käsi pesnud.

Coldplay

Esimene esineja kes siis järgmise aasta festivaliplaanide esimese valiku esinejana üles sätiti. Ütleme nii, et Iron Maiden Roskildes on hullem. Mul on isegi kaks Coldplay plaati ja ma ei häbene tunnistada, et nende 4-5 lugu on väga head. Korra neid ka Taanis näinud. Kahjuks olid sel hetkel toetajateks vägev väsimus ja totaalselt külm öö. Vaataks hea meelega korra veel üle.
Samuti on üles antud ka kaks esimest kohalikku esinejat. Neist ei tea midagi veel. Aga mingi hetk tuleb SinuToru'st üle kaeda.

Kiire nagu li**il laada ajal.

Kurat nii kiire on olnud kogu aeg, et pole olnud mahti kirjagi panna, mis vahepeal toimunud on. Eelkõige peaks juba alustama üle-eelmiset neljapäevast, kui seoses töökoha vahetusega käisin endiste kolleegidega natukene prassimas. Algul läksime Narva maanteel asuvasse St.Patrick'u puhvetisse, et ära kasutada nende poolt pakutavat õnnelikku tundi, mis garanteerib kaks õlut ühe hinnaga. Jook libises täitsa heasti ja tublimad jäid juba veits vintigi. Kuna ühel sägal oli mingi kinkekaart, mis vajas lahendamist, siis sisenesime Spirit'i nimelisse kohta, kus ma polnud kunagi varem käinud ja ilmselt ei satu sinna ka enam lähiajal. Siuke trendipiidrite koht tundus olevat. Võtsime algatuseks ühed mojito'd ja siis paugutasime pisut tekiiladega. Üks poiss hakkas juba vigurdama ja keeldus joomast. Nannipunn selline. Kuna see kilone kaart oli ennast ammendanud mõne aja pärast, siis tuli edasi liikuda Valli Baari, kuna selgus, et kaks tüüpi pole kunagi millimallikat joonud. Häbiväärne lünk elukogemuse pagasis tuli seetõttu täita. Millimallikad said tellitud ja noormehed suutsid need ka kenasti ära juua, üks vähema ja teine suurema järelagooniaga. Teised tegid õlled, sest kes see vabatahtlikult seda millimallikat ikka joob. Kuna kell hakkas juba hiliseks kiskuma, siis läksime laiali, kuna reedel oli taas tööpäev. Minul küll viimane, mis seisnes põhiliselt niisama otsi kokku sõlmides.

Reede õhtul kohe peale tööd oli aga plaanis järjekordne üritus. Liikusime keskmisest madalamal kiirusel ja neljakaupa Tartu suunas, et seal veeta meeleolukas nädalavahetus. Soojenduseks reede õhtu Püssirohukeldris, kus mängis ansambel Kolumbus Kris ja pits viina oli 10 krooni. Pudeli hinnaks tegi see tagasihoidlikud 125 krooni, mistõttu saate isegi aru, et sellest pakkumisest tuli osa saada. Kuna joojaid liiga palju ei olnud, siis piirdusime kolme pudeliga. Loomulikult võtsime alla ja peale ja vahele ka majaõlut – Püssika Punane, mis maitseb ka ikka üle keskmise hästi. Peale selle kõrtsu ammendumist liikusime linna vahel ringi. Peatusime urkas nimega Pool Kuus, mis haises ning seetõttu seati sammud mõne vahelepõikega üsna kiiresti Krooksu suunas. Seal ei haisenud ja müüdi head külma tšehhi õlut. Mingi aeg tuli vajadus magamamineku järele ja seda me ka tegime. Hommikul ärgates oli hea voodi kõrvalt üks poolik Krušovice tume haarata ja kurku kasta. Idüll. Päev möödus tantsides ja lauldes ning üle elades ka kadusid. Üks jäi palavikku ja teine ei tõusnud enne õhtut tõvevoodist. Puhmeliini põdes. Kaesime mõned mängud jalgpalli kohas nimega Spordibaas ja rüüpasime õlut ning muid joovastavaid jooke. Õhtu tipphetkeks jäi sööma Kalinka-nimelises vene kõrtsus. Toit oli maitsev, kuid seltskond lodev – ei jõudnud/tahtnud keegi viina võtta. Magama sai tol ööl juba pisut peale kahte vist mindud. Pühapäeva hommikul kerge saun toniseerivate õlledega ning alata võis tagasisõit Tallinnasse, kuhu jõudsime pisut enne kaheksat õhtul. teel käisime ka Sämmi Grillis šašlõkki söömas. Oli tore.

Möödunud nädala kaks esimest päeva olid suisa vabad. Mölutasin niisama ja ajasin mõne hädatarviliku asja korda. Käisin esmaba näiteks suuskadega end piinamas ja teisipäeval Wismaris narkotesti tegemas. test ebaõnnestus, sest kõik tulemused olid negatiivsed.

Järgmised päevad möödusid uues kohas sisse elades kiiresti ja valutult.

Reede õhtuks aga oli plaanitud sünnipäevalkäik. Kenasti sai okupatsioonimuuseumi taga asuva maja keldris kõhu õlut ja Vana Tallinnat täis. Peale ametliku osa lõppemist põikasin Valli baarist läbi, kus kohtasin paari tuttavat. Seetõttu tuli seal istuda sulgemiseni, mis leidis aset pool kolm. Seejärel käisime Viru tänava alguses asuvas peldiku-baaris. Nime ei mäleta, kuid seal McDonalds'i vastas oli vanasti avalik käimla. Baar ise näeb välja kui vana ja kole ja odav litsimaja koos lilla valgustusega. Tegime kiired joogid ja astusime edasi. Saatuse keerdkäikude tõttu vedas sünnipäevalaps meid Veenuse klubisse, mis oli minu esimeseks külaskäiguks sellesse  asutusse. Loodetavasti ka viimaseks. Rahvast oli röögatult palju. Osad ootasid veel järjekorras tänaval, nii ligi 40 inimest! Meid smugeldati väljapääsu kaudu sisse. DJ-ks oli keegi idioot Sky Plus raadiost, seega väljakannatamatu möla valitses. Õudne. Tegin ühe vodka punase pulliga ja trampsin mõne aja möödudes Hesburgerist läbi ja siis koju magama, nii poole viie paiku.

Laupäeva õhtuks aga kutsus sõber enda juurde sauna, et natukene ihuharimisega meeles pidada tema pühapäevast sünnipäeva. Mõeldud tehtud. Rüüpasime humalavett, hammustasime peale kalamarja, soolapekki, seeni ja salatit ning muid hõrgutisi. Mängisime lauajalgpalli ning vaatasime telekast poole silmaga halbu saateid, sest tal saunas on ainult need viis tasuta kanalit saadaval. Peagi korgiti ka hundijalaveel nööp maha ning aktiivne tegevus läks sunaruumis lahti ja vihtuda seal vaevalt küll kellegil
oli mahti... Tarvitasime suuremate probleemideta nelja peale viis poolikut ära. Vahepeal lavalt tulles ikka õlut ka vahele, et vedelikupuudus kummitama ei pääseks.

Kella kahe paiku väsis aga üks külaline nii ära, et ostsustasime takso võtta ja koju sõita. Üllataval kombel õnnestus takso saada esimesel katsel, mis viimasel ajal on olnud suur probleem.

Homme peab hommikul Tartusse põrutama ja õhtul Helsingisse. Sealt tagasi neljapäeva lõuna paiku ja reedel Vilniusesse. Tätvered on minu kõrval nannipunnid, mitte reisimehed.

Open'er Festival 2011 tickets!!!

Nonii - aeg on juba järgmiseks suveks atra seada ja mõelda Poolamaale minekule.
Ürituse pealkiri on Heineken Opener ja kõik loetud ja kuuldud kahinad on olnud igal juhul positiivsed.
Piletid tulevad järgmise nädala esmaspäevast müüki! http://www.alterart.pl/shop/shop.php?mode=1&cat=2

Nelja päeva pilet maksab koos telkimisega 410 zlotti, mis teeb tänase kursiga 1 615 krooni ehk tulevikku silmas pidades 103 eurot. Pole just liiga palju :)

Hädine viik Lichtensteiniga

1-1 !!?? No ei oodanud tõesti ausalt öeldes. Minu arust võtab see pilt mängu päris kenasti kokku.

 

Vaevalt et need ca 1900 pealt- ja altvaatajat ka seda tulemust rahuldavaks peavad. Sellised satsid tuleb ikka kinni lüüa, mitte niisama isutult palli veeretada. Vägisi jäi mulje, et loodeti poolkõvaga ära tonksata. Aga võta näpust. Ise ei suudetud mängust ühtegi väravat lüüa. Üsna häbiväärne ja üle 3- hindeks ei saa kuidagi panna.
Peale mängu see-eest oli meeleolukas istumine ja lakkumine Molly Malone'si nimelises puvetis. Guinness maitses ikka nagu komm ja juttu jätkus kauemaks. Isegi palju kauemaks kui kesknädalal vajalik ja paslik oleks. Hommikul tuli veits haput auru nokast.

Nädalat lõpetamas.

Eluke on nii kiire, et põle mahti märkmeidki teha. Aga nüüd peab ruttu paar vahejuhtumit kirja panema - muidu läheb üldse meelest maha. Reedel peale keberniiti silkasin soojenduseks nii kümmekond kilomeetrit ning seejärel saabus sõber Norton külla. Avasime ühe õlle ja valmistusime minekuks Rock Cafesse, kus esinema pidivad Iiris oma pundiga ja No Big Silence. Kuna kere oli hele ja kell juba niikaugel, et võiski sammud välja seada, siis külastasime kõigepealt legendaarset toidukohta Kodused Toidud. Võtsime kotletid ja sinna kõrvale vedelad kotletid. Tavaliselt me käime seal peale rokikohvikust tulekut öösel, kui oleme kõik rehvid kummiboksist veerema pannud all-linna poole. Seltskond on seal kirju. Peaaegu nagu Valli Baaris. Seekord näiteks tuli kohe üsna alguses sisse keegi vanem džentelmen, kes küsis, kas keegi eesti keelt ka räägib. Härra olevat Jõhvist, näitas oma passi ja mingisugust paberit, mis tõendas, et ta on kaks päeva tagasi kinnipidamisasutusest vabanenud. Palju õnne!:) Edasi seadsime juba sammud mäest üles ja istusime kontserdi ootuses Lapin Kulta näpus. Miks? Sest see oli kõvasti odavam kui Saku Hele - 30 vs 45. Pealegi osutus viimane soojaks, ehk alles kappi panduks, esimene tuli aga torust. Nortoni mahitusel tegime peale teisi lapikuldasid ka ühed toobid viina. Peab maitsema. Mõne aja pärast hakkas Iiris esinema. Pole just minu muusika, kuid võrreldes hiljuti üleelatud Plixide ja Miipiga võrreldes ikka superhea:) Tüdruk on kas väga hea näitleja või ongi selline lillelaps, kes siiralt ja särasilmselt kõigele reageerib ja oma imearmsa piiksuva häälekesega seletab. Mina, kui tuntud trendipede, aga vaatasin, et liibuvad püksid talle esinemiseks ei sobi eriti, kuna reied on veits jämmedamad, kui peaks superstaaril olema. Hiljem, kui ta koos NBS-iga ühes loos üles astus, oli preilil kleit seljas ja mulje kohe palju-palju parem, seksi täis ja puha. Aga muidu oli ta tubli. Etendas ikka laval asju ja värke, väänles põrandal ja hüppas niisama ringi. Ikkagi esineja, mitte tuim tükk. Vahepeal tegime veel mõned õlled ja siis hakkas No Big Silence kütma. Ei kurat pole midagi öelda, tüübid on laval ikka ülihead. Kohe läks siuke küte lahti ja tulistati lõpuni välja. Konstantsed külmavärinad :) Siuke pauk, et hoia ainult mütsi kinni. Järgmisel korral lähen jälle ja soovitan teilegi. SinuTorus on ka paar klippi üleval sellest kontserdist, kuid kohutav helikvaliteet ei luba neid siia lingata. Mingi hetk hüppas üks sonis hallis tüüp varruka külge. Tegemist on mu tulevase ülemusega (mr. B) järgmisest kuust. Oli kellegi titevarvastelt tulnud ja ukse peal ei tahetud miskipärast sisse lasta, viidati raskele joobele või midagi. Kummaline on see turvameeste mõttemaailm. Tegime peale esinemise lõppu veel ühe õlle.
Kuna kell oli veel üsna vähe, siis otsustasime Nortoniga natuke ka linna peal laiata. Ukse ees saime jutule tuntud Flora-fänni Kesaga, kel õnnestus takso sebida ning koos kulgesime Vabaduse väljakule, kus alguses siirdusime koos Woodstocki nimelisse puhvetisse, et manustada üks Saku Tume. Külmad ajad ikkagi. Teistkordselt põrkasin seal mr. B-ga kokku, kes istus laval ja tõukas sõpsidega juttu. Kuna seal eriti midagi ei toimunud, siis plaanisime veel Valli juurest läbi astuda. Seal ukse ees sattusime jutule kahe tüübiga. Üks uuris, et kuhu me läheme ning pajatasin talle, et vaja Valli juurest läbi astuda, et mõned õlled teha. Tüüp seepeale, et ainult õlled, kas midagi huvitavamat ei taha proovida? No mida huvitavamat, küsisin mina seepeale. Noh eks ikka seda, mida saab läbi nina sisse tõmmata! Jeesus-Maria! Mulle polegi veel kunagi narkootikume müüa pakutud. Kahtlustan Hollika mõju, mis sealsamas läheduses kahjuks asub. Samas ka meelitav, kui minusugust vaest inimest peetakse nii jõukaks, et jõuan omale valget pulbrit osta. Tänasime viisakalt, kuid keeldusime mitte just liiga ahvatlevast pakkumisest.
Vallisse sisenedes selgus aga, et hakatakse sulgema ja Urmas ei sulanud mu mesimagusa jutu käes ning ühtegi õlut ei müünud. Istusime siis protestiks ühe minuti niisama ja otsustasime minna Dublineri nimelisse baari. Seal saime kenasti Guinnessid kätte. Tegemist on vist linna odavaima Iiri märjukesega, kuna seda antakse ära 45 raha eest. Väärt rüübe mu meelest igatahes. Teel ümber nurga sellese kõrtsu aga tuli meile ligi mingi tüüp, kes muudkui halas, et Vabakal tungisid talle venelased kallale, niisama lambist ja kuidas ta läbi häda põgenema sai. Norton proovis teda rahustada, et näe - kõik on nüüd möödas ja katsugu rahuneda. Õllejärjekorras oli ta veel meiega kaasas ja hüppas sujuvalt juttu ajama meie ees seisvate kahe naise ja ühe tüübiga. Istusime nendega kõrvuti laudadesse. Põgenik-tüüp muudkui patras nendega ja kadus siis mingi aeg ära lihtsalt. Naaberlaud küsis, kas see meie sõber on kogu aeg nii tüütu. Noh meie olime kogu aeg mõelnud, et tegemist on ikkagi nende sõbraga. Nalja oli nabani. Või siis natukene vähem. Kuna köök oli kinni pandud ja enam õlut ei tahetud jälle müüa, siis läksime läbi tuntud karaoke-urkast O'Malley's. Seal oli rütmimasin juba välja lülitatud ja seltskond igav. Otsustasime koju minna, kuid enne käisime Viru tänava Hesburgerist läbi. Seal oli hullem järts kui kaheksakümnendate alguses nailonsukkpükste poodi saabudes. Läbi häda õnnestus saada mingi kogukas burks ja suured friikad. Kuradima hea on ikka õgida. No ja siis oligi aeg koju minna. Homme on plaanis minna vaatama, kuidas Lichtensteiniga vutti taotakse.

Edgar!

meie Edgar, kes Sa oled Tallinnas!
pühitsetud olgu Sinu nimi.
sinu riik tulgu.
sinu tahtmine sündigu
nagu Tallinnas, nõnda ka kogu Eesti peal.
meie igapäevast reisisaatja tööd anna meile tänapäev.
ja anna meile andeks meie nõdrameelsus,
nagu sinu valijad andeks annavad sulle.
ja ära saada meid laarikutsikate kätte,
ning päästa meid ära oravapesast.
sest Sinu päralt on riik ja linn ja taevas igavesti.

Edgar!