2011-01-17

Gunnar Graps elas meie tänavas.

Möödunud nädala reedel oli kindel plaan esmakordselt üle vaadata selline kergemuusikakollektiiv nagu Kurjam. Pikk planeerimine on edu alus ja seetõttu sai juba eelmisel aastal pilet ära ostetud. Nagu selgus oli puhas hinnavõit tervelt kaks eurot. Mi,s nagu kohapeal selgus, oli võrdväärne ühe pooleliitrise Lapin Kulta õllevedelikuga. Nimelt on uued hinnad Rock Cafes sellest aastast 3€ kohalike õllede eest ja 2€ soodsa Soome veldeliku eest. Valisin soodsama seekord, sest säästmine on jõukuse alus. Sest olgem ausad, mitte tulud pole reeglina väikesed vaid kulud hoopis liiga suured.
Et vaatamine põnevam oleks, siis otsustasime koos kamraadidega enne kontserti minu juures natuke sooja teha ja end kontserdiks üles kütta. Alustasime kenasti pisut enne kaheksat. Kuna kavalehel oli kirjas, et uksed avatakse kell üheksa, siis paljukäinud ja -näinud inimestena olime kõik enam kui kindlad, et enne ühtteist ei alusta seal keegi lavalise liikumisega. Rüüpasime algul natuke õlut ja siis igaks petteks veel kolm pudelit viina ka ja seadsime end aegsasti pool tundi peale kümmet liikvele. Sinna puhvetisse on minu juurest napid pool kilomeetrit ja maksimaalselt kümme minutit kui tasakesi tuiata ja suur oli meie kõigi kuue üllatus, kui kuulsime, et sees juba keegi müdistab. Veel hullemaks läks aga asi siis, kui üles saali jõudes mängis Kurjam pealkirjas mängitud lugu ning selle lõppedes öeldi, et oli tore - näeme jälle! Jeben ti bogu, jeben ti dušu, jeben ti majku!
Kurat ma olin ikka üsna löödud, mis seal salata. Tharaphitast pole ma kunagi midagi arvanud ja Metsatöllu olen jällegi nii palju näinud, et selle kontserdi rõõm jäi üsna olematuks. Mingi idioot palus veel töllu kontserdi ajal laval oma moori kätt ka. Kuradi Ameerika raisk.
Pärast ei viitsinud isegi linna peale minna ja kakerdasin kohe peale kontserdi lõppu koju magama. No tegelt Kodustest Toitudest läksin ka läbi ja tegin pooliku prae nagu ikka. Kotletid ahjukartuliga. Umba hää!
Nüüd pole muud, kui silmad lahti hoida ja Kurjami järgmisele kontserdile end seada. Seekord lähen raisk enne avamist kohale kusagile ukse taha. Päriselt ka!

No comments:

Post a Comment