Oh kooliaeg, oh kooliaeg.

Lauba oli siis kooli kokkutulek. Kiired arvutusel näppudel ja varvastel näitasid, et ma olen senise elu kahega jagades kooli täpselt pool elu tagasi lõpetanud. Kuna MM ka käib veel kenasti, siis esimesed kaks mängu istusime puhvetis ja lakkusime õlut. Siis läksime ära kooli. Rahvast oli palju ja ilm oli Eesti suvele kohaselt sitt. Suur telk oli kooli taha püsti veetud, seega sai üsna kuivalt hakkama siiski. Minu klassist oli koguni 11 nägu kokku tulnud, mida polegi nii vähe. Ürituse põhiline eesmärk oli end mõnusalt koomaeelsesse seisundisse tõmmata, vanu aegu meenutada ja niisama plära ajada tuttavatega. Sain selle kõigega suurepäraselt hakkama. Pühaba hommikul maitses uni nii hästi, et kell 11:11 alles lõin silmad lahti. Ravisin end kolme õllega ja oligi aeg jälle koju tagasi sõitma hakata. Selle kuradi MM eripäraks on seekord see, et Stevie Wonder vilistab mänge. No ei ole võimalik, et nägija inimene jätab lugemata õiged väravad ja loeb ära igasugu käsipallurite omad. Ema, anna padruneid! Aga enne kui laupäeva hommikul joomatuurile suundusime, käisin ka jooksmas hommikul. Tegin 19km. Reied paisuvad lihastest. Lahe.