Põdur pühapäev.

Reede õhtal tõmbasin töölt veits varem minema, et kenasti kella viieks Hella Hunti jõuda. Plaan oli seal nimelt ära kaeda Hollandi-Brasiilia mäng. Oh seda tulevärki! Head lõpuks siiski võitsid ja kohvipoisid pakkisid oma kaka kokku ja pidid lahkuma. Noh kuna õhtu oli veel noor, siis tegime veel mõned õlled, sest oli plaan tekkinud ka teine mäng ära kaeda, sedakorda siis Hundi väliterrassil. Istusime, seltksond suurenes, tuju oli ülev. Õlut mahtus kõhtu hästi. Üks tuttava-tuttav üritas vahepeal mingi tumemusta ilge ürdilikööriga ka meid mürgitada, kuid õnneks ta üle ühe pitsi seda ei pakkunud. Noh ma nimelt pitsi ei sülita ja kingitud hobuse kurku ei uuri. Siis juhtus ka üks kole vahejuhtum, kus ostsin kaks toopi Sillamäe Müncheni Vaskset. Lähen lauda, ila juba tilgub, säde silmanurkades. Istun maha, tõstan klaasi suule ja võtan 5-6 suurt korralikku sõõmu. Krt õlu oli hapuks läinud :( No sain need sekeldusteta ära vahetada mingi muu rüüpe vastu, kuid mõru mekk jäi ikka meeltesse, sest see on tegelikult väga hea õlu. Paraku seda juuakse nii vähe, et puhvetites kipub ta halvaks minema, kui paar päeva vaat avatuna on. Teine mäng oli ka igavene traagika. Seekord siis Ghana ei võitnud eriti. Üldiselt leidsime end mingi aeg jälle toiduplatsilt ja kell 3 öösel olin sipsti korralikult kodus. Hommikul polnd eriti kehvagi olla. Kutsuti külla. Ostsin kasti õlut ja natuke grillribisid. Palju ei tarbinud. Mingi 5-6 õlut ja kaesin esimese mängu ka külade juures ära. Vastik Saksamaa võitis. Ääretult ebameeldiv. Vaadake mis need fritsud vana hea Inglismaaga tegid. Siis kimasime linna tagasi. Naene roolis. Põrutasin õkva Lost Cintinendi nimelisse kõrtsu, kus sõbrad juba ees ootasivad. Lasime õlut. Hispaania suutis läbi ussi-sellesamusegi edasi saada. Jõime veel õlut. Peale mängu loomulikult tekkis ühel sõbral porknakasvatajal "kiiduväärt" idee, et vaja natuke viint kah mekutada. Mõeldud tehtud. Lasime kohe igaks petteks igaüks 5X40 cl-i ära. Noh et mõjuks ka ikka. Mõjus. Pühapäeva hommikul oli surm suu juures. Vaakusin hinge. Isegi nii kehv oli, et esimese arvestatava söögi sain sisse võtta õdangu kell üheksa. Siis olin juba tunnikese saunas end ravitsenud. Jooksma pidin ka pühaba minema, a läksin ma jee. Oleks otsad andnud sinna rajale. Nagu ikka oli esimene mõte pühaba, et enam ei peaks nii palju võtma teinekord. Kojutulek jäi jälle üsna häguseks. A ma tean, see loll mõte läheb kiiresti üle. Järgmise korrani!