Jõle ammu pole midagi kirjutanud. Elu on igav noh. Midagi ei toimu. Mineva reedel sai siiski käidud vutti vaatamas Alehopp Areenil ja samamoodi ka eile. Eesti ilm on imeline. Kui reedel oli ca +20, päike siras ja lind laulis, siis eile oli heal juhul mingi +9, vihma sadas ja tuul ulus. Aga kuna Horvaatia vastu, kes on hetkel maailma edetabelis teadupärast suisa kümnendal kohal, suudeti viik võtta, siis tuleb ju tulemuse ja staadionile minemisega iseäranis rahul olla. Eile muidugi ei saanud järelpidu pidada, kuid see-eest oli see reedel üsna vahva. Laupäeval oli ikka päris raske end 11 tuuris koikust välja vedada. Soomlased said 73 aastase vaheaja järel esimest korda meie käest pähe ja see on ikkagi saavutus omaette. Ka Lätiga seotud samalaadne needus sai ju mõni aeg tagasi samuti murtud. Seega kõik ei ole veel ju kadunud.
Täna hommikul helistati ja kutsuti järgmiseks nädalaks Soome AC/DC kontserdile. Keeldusin viisakalt, rahalistel põhjustel. Muidu ilgelt tahaks minna. Aga ei saa, nagu ütleb üks tuntud laulurida. Muide maailma parima Budapestis augustikuu teisel nädalal toimuva festivali alguseni on jäänud vaid 76 päeva! http://www.sziget.hu/festival_english/?language=en
Pühapäeval on rattaralli. Loodan kukkumata läbida. See on ülim eesmärk. Ajaliselt oleks vahva mahtuda limiidi sisse. Olge tüüned!
Blogjobi suur giveaway!
10 years ago
No comments:
Post a Comment