Sekeldused südalinnas

Ahoi rsk! Eelmise nädala reedet sai ikka päris pikalt oodatud. Kalendris oli juba pikemat aega kirjas kaks sündmust. Molly Malones'i nimeline kõrts raekoja platsis lubas oma kodulehe järgi jagada kaks toopi Guinnessi ühe hinnaga ja Rockcafe's astusivad üles elavad legendid Kosmikud ja Singer Vinger.
No kohale jõudes selgus, et see äss pakkumine algab alles kell 21:00, kuigi kodulehelt oli sellist infot minu väikese aru jaoks küll võimatu välja lugeda (http://www.mollymalones.ee/et/irish-party-2/). No õnneks oli äripäev ja kehtis reegel, kus kaks alehopi preemjumit sai kätte 40 raha eest, mis oli ka abiks ikka raskel ajal. Samas peale mingit neljandat õlut sai ka kell ikkagi üheksa, ning maailma tuntuim stout libises ka kolmel korral kiirest läbi minu söögi- ja joogitorude. Küll oli hea.
Aga siis oli aeg juba nii kaugel, et tuli atra seadma asuda. Kihutasime suurtel kiirustel ja hulgakaupa, nagu klassikud räägivad, trammiga nr 4 Autobussijaama nimelisse peatusesse. Kuid enne rockipuhvetisse sisenemist oli vaja läbi käia sellisest kuulsast menupaigast nagu bussijaama vastas üle tee asuv söögikoht Kodused Toidud, mis on teadupärast avatud 24H ja kus on imemaitsvad kotletid ahjukartulitega. Söök sees ja üks õlu ka peale võetud kappasime neljakesi kohale ja jõudsime just Kosmikute esimese loo ajaks. Etendus oli vägev ja mulle meeldis nagu ikka. Üks sõber, kes ise ka basskitarri plõnnib ja esmakordselt selle kollektiivi kontserdil miskipärast oli, ei olnud muidugi üldse rahul Kõmmari tegevusega, kuid teised bändiliikmed said kiituse osaliseks. Ülejäänud tuttav seltskond laekus ka vähehaaval ning üks veel umbes 10-15 liikmelise lõunanaabritest koosneva töökaaslaste pundiga, kellest 75% moodustasid neiukesed, kes hoogsalt viina kaanisid. Singer-Vinger oli ka hea. Või noh, mis siin arutada, see ei saagi ju halb olla. Oli igatahes väga meeleolukas.
Kui see kontsert siis lõpuks läbi sai hakkasime linna poole liikuma. Lätlased kadusid koos porgandikasvatajaga ühte hotelli, kus meeleolukas pidu jätkus. Jätkus nii meeleolukalt, et mu kaks kamraadi sealt hotelli restoranist edasi minnes astusid läbi korraks tuntud heade mõtete kohast Levist Väljas ning seadsid sealt siis sammud Balti jaama 06:40 rongi peale, et juua hommikukohvi Tartu kohvik-klubis Maailm. Tehtud mõeldud. Pärastlõunal tulid nad bussiga tagasi. Olevat Hea Mõttetu Linn.
Ma ise koos 4-5 semuga maandusin jälle Kodustes Toitudes, kus tegime mõned tahked ja ka mõned vedelad kotletid. Kuskil 04 paiku märkasime koju tudile minna. Tõele au andes ma ise ei märganud enam, tukk tahtis peale tulla, kuid sõber Ants pani õla alla, ta oli end mu juurde ka kirja pannud lisamagamistuppa. Hommikul aga helistas too lätlastega lahkunu ja teatas, et kaks tüüpi on senimaani selles koduses toidukohas. Läksime vaatama, olidki. Kell oli kenasti 12 päeval. Poistel oli pilk küll pisut hägune, kuid see-eest oli nende lauda tekkinud uus sõber Allan, kel oli kalapilk, eksnarkomaani kogemus ja baaridaamilt hangitud juurdemüüdava õlle keeld. Võtsin ka ühe Fanta. Istusime pisut ja siis tuli ühele poisile naine järele ja viis ta koju. Teise poisi palusin enda kaasal ära visata, sest tundus, et teda pole mõtet ühistranspordi peale usaldada. Saati, et ta pidi veel õhta hilja Rootsi laeva peale jõudma. No ja siis võiski selle ürituse vaikselt kokku tõmmata. Sel laubal ootab ees Metallica Riias.