Potentsiaalne ohver.

Rüüpan mina reedel rahulikult Valli baaris viina ja röögin lõõtsmoonikuga igihaljaid viise kaasa, kui äkki käib siuke kärgatus ja kõmakas, et seinad värisevad ning pillimees kukub pea et perseli põrandale.
Aga algas kõik hoopis kenamini. Iff ja Silvi ootasid Troikas ning pidasid mind möödund juubeli puhul väärikalt meeles, kinkides mulle kena A2 formaadis pildi! Pilt on tehtud eelmisel suvel Ungarimaa laululaagris ja ma olen selle peal koos ühe prantslannaga. Miskipärast kutsuvad teised teda neegeriks. No ja pildi allanurka oli kenal rohelisel taustal kirjutatud United colors of Benetton...
Kõht head külma viina täis liikusime siis Valli juurde. Elu kees ja kõik oli kena. Ja järsku siis selline pauk. Selgus et keegi koomik oli akna taha prügikasti mingi kuradima ilutulestiku raketi visanud ja see pani siukse kõmaka, et kast olevat kah veitsa katki läinud. Baaril olevat mingid turvaklaasid akendel ja seetõttu midagi katki ei läinud. Ma ise arvan, et tavaline klaas oleks sutsti kildudeks läinud.
Igatahes lõõtsmoonikul käed veel veerand tundi värisesid, enne kui ta sai uuesti pillile hoo sisse tõmmata. Kuradi värdjad raisk!
Aeg muidugi läks omasoodu edasi ja peagi hakati sulgema. Seetõttu oli vaja seada sammud Rockstarsi. Seal hakkas juba pimedaks minema, ajasin paari tüdrukuga juttu, kes olid eelpoolmainitud kingitusest liigutatud. No ja lõpuks keegi töötaja koputas õlale ja ütles, et ega püsti ka väga ei ole lubatud magada. Mis seal siis ikka. Läksin koju. Läbi tuisu.
Hommikul ärgates oli selline tunne, et olen selle kuradima pildi vist ära kaotanud. Aga siis suure pingutuse peale meenus öö ja kodutee. Tugev tuul, mis rebis kilekoti taiese ümbert ära ja võitlus, et seda pilti mitte purjena kasutada, vaid tuulele alla suruda. Koridoris oli alles siiski!:)

Green Christmas elab jälle!

Eelmisel laubal sai kannel ja Tiugu (Norton ja Ants) kaasa haaratud ning Rockverre köetud. Peale paariaastast pausi pandi festivalile Green Christmas juhtmed külge ja hakati parameedikute poolt elustamiskatseid tegema. Algus ei tundunud soodne. Palju oli virinat, et ainult kohalikud pundid ja muu sellina kärsa kärbumise ja külmunud maa jutt. Tegelikkus aga osutus oluliselt paremaks, sest üritus müüdi välja! Tõele au andes oli pääsmeid vaid 500, kuid iseenesest saavutus seegi.
Ja ma ütlen - tasus käia! Ma polnud mitut punti kunagi kuulnudki, nägemisest rääkimata. Ja kuigi ajakava oli tihe, siis õnnestus kõiki bände näha-kuulda. Keda rohkem, keda vähem, kuid igast ühest midagi.

Alustas natuke peale kuut juba HORRICANE. Minu jaoks natukene liiga käre laulustiil, aga muidu hea. Esimest ja seni ainumat korda olin neid näinud viimasel sama nimega toimunud üritusel.
Järgmisena AIRHEADS - Ants ütles kohe, et kõlab nagu Blink 182 (vms). Eks ta siuke kolledži-pungi laadne asi oligi. Mitte halb, aga ei midagi mulle.
ROHELINE SAMET - mingi tüdruk laulis mõne pilli saatel. Kaks lugu ja piisas aru saamaks, et rohkem pole mõtet enda aega kulutada.
NEVESIS'ega oli esmakohtumine selle suve Rabarockil. Positiivne elamus ka seekord, väga hea asi. Laulja lubas pärast kontserti asju arutades, et lähevad jaanuaris stuudiosse ja plaati on oodata aprillis-mais! Ootan huviga.
BETAERTH on Rakvere kohalik punt, ei oska midagi head-halba kosta, said hakkama aga pole minu stiil. Samas neil oli palju gruupisid kaasas, kes publikut bändi kleepsudega kenasti üle kleepisid. Igati tänuväärt turunduskanal.
PAHA POLLY tuntuim laul on ilmselt see, kus mina olen Tartu ja sina Tallinn. Niimoodi õlle kõrvale kuulata täitsa kannatab. Ei ole hullu.
DRAMAMAMA on hiljutine tuttav, sest soojendasid Rival Sons'i (hea kraam!) Rock Cafes mõni aeg tagasi. Mõlemal korral meeldis väga. Tüübid oskavad väga hästi pille mängida ja esineda. Soovitan kõigil nad üle vaadata, kui võimalus on.
NUMBER Ö - räpp-punk? Nende hitt "mis eile juhtus?" on raadioski kajastust leidnud. Üldiselt jätab külmaks.
SHIRUBI IKAZUCHI soojendas Hurts'i. Mulle ei meeldi. Aga ma ei ütle kellegi kohta, et halb oleks. Lihtsalt teine teetass. Või vale õlu vms.
Ühena peaesinejast reklaamitud EWERT AND THE TWO DRAGONS ei paku mulle ka midagi. Ma võin neid kuulata, aga ei võta põlve võnkuma. Samas paljudele meeldib.
REVOLVER - meeldiv üllatus. Hoogne ja rütmikas. Aplaus.
Peo lõpetas KOSMIKUD, kelle sett kestis umbes kolmeni. Ainult kiitus taas.

Toimus kogu värgendus Rakvere teatri ruumes. Kolmel laval - rahvamajas, väikeses saalis ja teatri kohvikus (võis ka natsa viltu minna mõni nimi). Täitsa muhe oli kahe maja ja kolme lava vahel pidevalt vantsida, et kõigest osa saada. Ainukesed puhkehetked kõrvadele olid WC külastused:) Õlu maksis 2€, inimesi oli täpselt parasjagu sellel minifestaril ja järjekorrad ei tekitanud kusagil pingeid, sest neid peale kohviku kuskil mujal polnudki õieti.

9 tundi rokki ja rolli jutti!!! Suur kummardus (maani) korraldajaile ja kui järgmisel korral asi toimub, olen kindlasti kohal.

"Karske reede"

Oli tihe nädalavahetus!

Reede õdangu kogunesid Ihv ja Filipp ja Norton mu juurde ning hakkasime krunti laduma. Ladusime-ladusime ja siis oli aeg seada sammud takso peale, mis meid von Krahli nimelisse pessa viis. Erinevalt tavapärasest, jõudsime kohale suisa pool tundi enne seti algust. Seega oli veel aega atra seada ja juua ääretult halba õlut, mis väidetavalt oli saku originaal ja tuli vaadist ja maitses väga halvasti. Võeh. Siiamaani ei taha meenutada. Aga siis läks kontserttegevus lahti ja tuju muutus kohe ultraks. Esimesena astus üles ammune lemmik Agent M ja seda uue preilnaga mikri taga. Tüdrukus on potentsiaali, kuigi esimene live, uuena pundi eesotsas, jäi pisut krobeliseks. Suurim põhjus ilmselt vähene esinemiskogemus ja väike kartus, mis hinge kriipis. Ära karda - ei olnud halb! :) Üllatusena tuli see, et väga palju tehti tuttuusi lugusid. Hea, et ei ole jäädud vaid vana kraami kaverdama.
Ja siis Kosmikud. Hea nagu alati, puhas kuld. Vana on fantastiline kitarrist. Väga meelis.
Kuna kell ei olnud kaugel, siis sättisime sammud Depeche Mode baari, kus keegi meist polnud varem käinud. Istusime, kuulasime head muusikat (seal halba ei lastagi. üldse!), vestlesime päevapoliitilistel teemadel ja larpisime alkoholi sisaldavaid kergemaid jooke. Peale mõningast aja kulgu suundusime Kuku klubisse, kus rahvast oli oluliselt rohkem kui inimesi, kuid see-eest maitses külm saku hele imehästi. Viie paiku hakkasin väsima ja läksin koju pikutama, sest järgmine öö tahtis ka natuke oma osa juba ette saada.

Lauba oli siis järjekordne istung Rock Cafe's. Üles astusid ühiskonnakriitiline punk-punt Kurjam ja Metsatöll, kes esitles oma uut plaati. Nii imelik, kui see ka ei olnud, siis sai jälle kohale jõutud pool tundi varem. Tea kas see hakkab juba harjumuseks saama? Kurjam oli sitaks hea, ajasid korra loo sassi, nagu peab ja kõik sujus. Meeldis, raisk!
Metsatöll on minu jaoks liiga steriilseks muutunud - kõik on puhas ja viimse detailini paigas. Tabasin end ketserlikult mõttelt, et kui Markuse asemele Lauri laulma panna, siis oleks see punt vokaalselt vähemalt poole parem. Kuna väss oli peal, siis viimase loo ajal kaapisime palitute järele ja otse koju. Kolmest. Vara õhtale.

Soome,Soome - perkele Soome ma tahan sinna saada

Viimasest seitsmest päevast sai viis oldud üle lahe. Oli ütlemata lahe!
Reede omuku tõmbasime juba 6:45 (haige värk!!!) sadamasse ja koperdasime laevale. Selline varajane ärkamine on minu jaoks sama mõnus kui jalaga munadesse. Tõeliselt vastik. Aga merereis läks rahulikult puhvetis istudes ja hommikusööki manustades. Edasi bussi peale ja lääne poole ajama - kalavetele. Koht ise asus ca 175 km Helsingist. Bussis tõmbasime rummid ja koolad mängima. Noh et poleks raske reisida. Vahepeal pidime ka väikese merereisi tegema, siis veel bussi ja siis veel üks merereis. Kohal! Siis kõht täis, riided selga ja igatahes - merele! Spinningud kaasa ja kala jahtima. Läksime kahe paadiga, üks kohalik maja/saarevaht ja teises niisama viis joodikut. Alul olime koos teistega, ent siis tüütas ära ja rebisime omaette saarte vahele minema. Ja oh imet, kohe saime ka esimese haugi kätte. Ei midagi erilist, aga selline kilo-poolteist. Vahepeal võtsime viina. Ja õlut. Oli meeleolukas. Ühel ülesõidul järsku kakkus paadil hoo maha. Mingi kuradi madalik/kivi jäi alla. Juhtub. Kruvi oli natuke kõver ühe laba pealt. Sama tegevus jätkus paar tundi, siis hakkasime tagasi minema, saarele, kus ootasid öömaja ja saunad.  Saime veel paar ahvenat ka. Lasime kena hooga ja siis järsku lendas üks tüüp selili paadi põhja. Olime kogemata madalikule kütnud. Kruvi nägi sama hea välja, nagu poksija nägu pärast kaotatud matši. Oijahh. Tuju läks natuke maha, kuid see-eest jätkasime olematus tempos kaini. Elus. Lõpuks tuli välja, et kindlustus maksab. Oleks kurat seda teadnud, oleks paadi ribadeks sõitnud:) Tegelt muidugi ei oleks, aga mure hajus. Õhtasöök sisse ja põhitegevuse juurde. Alkohol, saun, loba. Kuna kaks naest käisid saunas, siis meie sinna jõudes oli see juba täiesti maha jahtunud. Tegime tule alla. Suitsusaun. Otsisime, mis me otsisime, aga kriskasid ei leidnud. Need mis silma jäid olid kõik avali, aga saun ei tõmba noh. Lõpuks jooksime küünlaga ümber ahju ja avastasime, et korsnta sisse käib selline litri-kujuline seib väikese hingega. Poole tunni pärast sai sauna minna juba:) Kapp oli õlut täis (100 pudelit) ja nii see jutuvada seal veeres. Järgmisel hommikul ei viitsind enam keegi merele minna, lakkusime niisama õlut, käisime saarel jalutamas ja seeni piilumas ja siis lõunast päälinna poole tagasi. Konn mängima muidugi bussis. Et poleks ebamugav sõita. Kohale jõudes hotelli nimed kirja ja puhvetisse kaljale. Aga kaua ei saanud istu, sest ees ootas Soome MV jäähokis. Uskumatu lugu, aga pealt vaatas 92XX inimest. Hartwall Areena oli üle 50% täis. Ja ei saa salata, oli muljetavaldav. Igatahes. Peale hokit läksime prassima. Istusime hotelli all ja siis läksime linna pääle kah. Õgisime mingis Hiina resturaanis ja siis öökluppi. Ahjaa. Viimasel ajal väidetakse, et Eesti hinnad on samasugused kui Soomes. Ma jälle väidan, et need inimesed pole Soomes käinudki. Ja et Soome naised on koledad! No ei ole raisk. Ööklubis kanna ikka hoolt, et naaskel nina püsti ei ajaks, eksole. Kohalikud kaunitarid eelkõige, aga ka asiaadid ja mõned mudakoonlased. Huhh!
Pühaba õnneks sai koju tagasi, kuid ega see polnud veel kõik, sest kolmapäeva hommikul pidi tagasi minema. Ja sedakorda veel kaugemale põhja. Laev jälle 7:30 (appi!), siis taksoga raudteejaama, rongiga Lahtisse ja sealt autoga Jyväskyllä messile. Olgem ausad, käisin seal linnas nüüd teist korda. Esmakordselt 21 aastat tagasi. Ja ma ei mäletanud mitte kui midagi :) No mis sa teed. Aga hindadest kah - poolik õllepurk maksab sealmaal häbitundetult ca 2,5 € per tölkki - poes. Ebareaalne. Puhvetis 5-7 juuri. Päeval vaatasime messi, õdangu jälle restoran. Torero nimeks. Lammas oli hea, kuid mitte niutsuma ajav. Peet joodav ja pähe hakkav, kuid ikkagi maandusime õllekas lõpuks. Ning peale seda, kui kõik kohaliku rassi esindajad olid magama läinud, leidsid Eestimaa pojad jõudu, et minna hotelli alla diskoteeki, kus noored tudengid mässasid. Jälle oli vahva. Tüdrukud, viin ja vali muusika. Muide Soomes olevat mingi seadus kohe, mis ei luba kangemat koksi baaris segada kui 4cl + mahl. Seega me ostsime kogu aeg sellise morsi ja ühe pitsi teravat kõrvale. Siis koksi pealt lonks ära ja terav juurde. Siis sai normaalse tugevusega rüüpe. Neljast magama, enne MäkToonaldi juurest veel läbi muidugi. 9:00 äratus, mess ja sama teed pidi tagasi. Raske oli. Aga tore:)

Eeeeestiiii! Maaaaiiillmaameeeisteeerrr!!!!

Joppantoonijo!!!

Eile läksin paari sõbraga õlut võtma ja futboliiti põdema. Ja kas sa tead mis juhtus? Teist korda jutti võitis Eesti põhja-hiiri! Hvaking anbeliivebäl! Ja ära sa ütle, et selline asi ei aja rüüpama. Esimesel poolajal võtsime kurvastuseks ja teisel ka, kuni mäng muutus. Seis siis. Ja viin oli kohe nii magus kui allikavesi. Ai kui hea. Ma pole siukest melu veel puhvetis näinudki. Ja enne mängu seisti püsti, lauldi hümni. Vägev! Pärast kaapisime kohe hooga Vallikasse. Seal oli nii hea nagu alati. Aga kuna ikkagi oli pidupäev, siis läksime Kuku klubisse tantsima ka. DJ keerutas igihaljaid viise.Esimeseks soovilooks võtsime Boney M-i Belfasti! Tundus asjakohane sel ööl. Kukus mulle muidu meeldib. Välja arvatud see rülge fakt, et pileti eest raha küsitakse. Mingi hetk aga sai mõõt täis ja taarusin kodu poole. Kuna toiduplatsil oli sama palju rahvast kui keskerakonna tööbörsil, siis pidin mööda Kentmanni uulitsat kebabi-putkani matkama, et süvva saada. Natsa tilkus sousti kuuereväärile ja teksadele ka. No mis sa kostad või kus sa pistad. Aga muidu üldises plaanis tuleb rahul olla. Nüü teisiba statale ja hoiame aga pöialt serblaste vastu. Igatahes!

Maailma parim laul täna!

Tahtsin seda lihtsalt oma kahe-kolme lugejaga jagada. See on selle suve parim saadud kontserdielamus üldse.

Varsti algab suvi!

Noh mõnel võib-olla juba on, aga minul alles algab. Puhkus! Ja FESTIVAL!!!
Kaks kuradima päeva peab veel orjama ja siis saab juhtme kaheks ja pooleks nädalaks seinast välja tirida. Viis neist kavatsen lihtsalt molutada Peipsi ääres saunatades ja pikutades.
Aga suve suursündmus on kahtlemata Sziget Festival. Ootan juba üsna kannatamatult.
Ma olen valmis - piletid on ostetud, lennuk peaks lendama ja Hilton ka bronnitud. Isegi kava tegin enese jaoks valmis. Suure ja pika. Kuna ma eriti suur melomaan pole ning ka meinstriim meeldib küllaltki hästi, siis lajatan kava siia välja kah. Kirtsutatagu nina, kui huvi on:)
Flogging Molly
Rise Against
Soerii & Poolek
Empire of The Sun
Interpol
The Bloody Beetroots Death Crew 77 
Motörhead
Pulp
Suicidal Tendencies
Hurts
Ben L’oncle Soul
Francis International Airport
La Roux
Ismo Alanko & Teho
Helloween 
Kasabian
Crystal Castles
Judas Priest
The Chemical Brothers
2manydjs
Bomb The Bass
Skunk Anansie 
The Haunted 
Trentemoller 
Peter Bjorn & John
Deftones
The Prodigy 
Turbostaat 
The Sorrow
Hadouken! 
Superbutt
Ektomorf
Kaiser Chiefs
Triggerfinger
For a Minor Reflection
Gogol Bordello
The National
Manic Street Preachers
Marina & The Diamonds 
Go Back To The Zoo
White Lies 


Oijah!!! on vast pikk nimekiri. Kahjuks siin on juba 3-4 punti peaaegu samade algusaegadega, nii et kui esimene on liiga hea, et edasi liikuda, siis jääb tagumine nägemata või näeb lõppu. Aga see selleks, ma ei muretse!